A theme of the age, at least in the developed world, is that people crave silence and can find none. The roar of traffic, the ceaseless beep of phones, digital announcements in buses and trains, TV sets blaring even in empty offices, are an endless battery and distraction. The human race is exhausting itself with noise and longs for its opposite—whether in the wilds, on the wide ocean or in some retreat dedicated to stillness and concentration. Alain Corbin, a history professor, writes from his refuge in the Sorbonne, and Erling Kagge, a Norwegian explorer, from his memories of the wastes of Antarctica, where both have tried to escape.
And yet, as Mr Corbin points out in "A History of Silence", there is probably no more noise than there used to be. Before pneumatic tyres, city streets were full of the deafening clang of metal-rimmed wheels and horseshoes on stone. Before voluntary isolation on mobile phones, buses and trains rang with conversation. Newspaper-sellers did not leave their wares in a mute pile, but advertised them at top volume, as did vendors of cherries, violets and fresh mackerel. The theatre and the opera were a chaos of huzzahs and barracking. Even in the countryside, peasants sang as they drudged. They don’t sing now.
What has changed is not so much the level of noise, which previous centuries also complained about, but the level of distraction, which occupies the space that silence might invade. There looms another paradox, because when it does invade—in the depths of a pine forest, in the naked desert, in a suddenly vacated room—it often proves unnerving rather than welcome. Dread creeps in; the ear instinctively fastens on anything, whether fire-hiss or bird call or susurrus of leaves, that will save it from this unknown emptiness. People want silence, but not that much. | Selle ajastu teemaks, vähemalt arenenud maailmas on, et inimesed ihaldavad vaikust, aga ei suuda seda leida. Autode mürin, mobiilide lakkamatu piiksumine, digiuudised bussides ja rongides ning telekate müra muidu tühjades kontorites on pidevad energiaakud ja tähelepanu segajad. Inimkond väsitab ennast ära selle müraga ja igatseb selle vastandit – kas looduses, merel või kuskil rahu ja keskendumisele pühendatud puhkekeskuses. Ajaloo professor Alain Corbin kirjutab oma rahupaigast Sorbonne'is ning Norra maailmaavastaja Erling Kagge kirjutab oma mälestustest Antarktika lagunevatest maapinnast, kuhu mõlemad on üritanud põgeneda. Kuigi hr Corbin märkab oma raamatus “A History of Silence”, et ei ole tegelikult rohkem müra kui enne oli. Enne pneunemaatilisi rehve olid linnatänavad täis kõrvulukustavat müra metallratastelt ja hobuseraudade trampimisest vastu kivitänavaid. Enne mobillidega teadliku eraldumist, oli bussides ja rongides võimalik kuulda vestluste melu. Ajalehemüüjad ei jätnud oma müügivarad vaikselt hunnikutesse, vaid reklaamisid neid kõva häälega nagu tegid samuti kirsi-, kannikeste- ning skumbriamüüjad. Teatris ja ooperis oli alati kaootiline hüüdimine ja vastukaja. Isegi maal laulsid tööd tehes talupojad. Nüüd nad enam ei laula. Müra tase, mille üle kaebasid ka varasemad sajandid, ei ole muutunud, vaid hoopis tähelepanu võimatuse tase, mis võtab vaba ruumi ära, mida vaikus võiks vallutada. Siin seisabki veel üks paradoks, sest kui vaikus vallutab – männipuu metsa sügavustes, paljal kõrbes, tühjas toas – see on pigem ebamugav kui teretulnud. Õudus kipub kallale, kõrvad tunnetavad igat pisihäält, kas kamina tule kragisemist, linnulaulu või lehtede kahisemist, et päästa ennast tundmatust vaikusest. Inimesed tahavad vaikus, aga mitte liiga palju. |